Kohustuslikus korras peaksin esiteks kirjutama paar sõna Tartu jooksumaratonist.

Jooks ei läinud kahjuks plaanipäraselt. Eesmärgiks oli joosta  minimaalselt 3:40 min/km kohta ning teha võistlustel elu esimene negatiivne split.

8-9 kilomeetrit sujusid peaaegu et täiuslikult. Jalad ja hingamine olid kerged, tempo püsis enam-vähem õiges augus ning pulss üllatas mind ennastki (tiksus seal 165-168 vahel). Hoidsin end vägisi tagasi, igale möödujale ütlesin mõttes „peatse kohtumiseni mõne km pärast!“

Jõudis kätte distantsi 11 kilomeeter, hetk kui oleks pidanud tekkima nö. uus hingamine. Ütleme nii, et minul tekkis kõik muu peale uue hingamise. Tossud hakkasid kohutavalt hõõruma, jalad muutusid raskeks, energia oleks justkui metsateele voolanud. Proovisin isegi tempot tõsta, aga ei midagi.

Suhteliselt kiiresti sai selgeks, et head nahka ma täna ei lase. Eelmise õhtu pikk ärkvelolek ning 4h ööund olid siiski jälje jätnud.

Tujul ma langeda ei lasknud. Kui on raske, siis on raske...tuleb ilusti lõpuni pingutada. Tempo langes paaril kilomeetril alla igasugust arvestust. Keerasin kella käe peal teistpidi, et kiiruse numbrid masendust peale ei ajaks. Edasi jooksingi enesetunde järgi.

Tulemuseks siis 10 sekundit kilomeetri kohta aeglasemalt kui plaanitud (3:50 min/km). See tempo andis mulle aja 1:30 ning 47 koha. Vähemalt parandasin eelmise aasta tulemust.

Uued tossud kinkisid mulle umbes kuus uut villi, kahte suuremat plaasterdan tänase päevani!

 

Veidikene uuemat juttu

Soojade ilmade saabudes tungib sport üha enam südamesse. Kui vaid oleks rohkem aega ning vähem kohustusi.

Üks hiljutine suurem muudatus minu päevaplaanis on jooks töölt-koju või siis kodust-tööle. Töötan kodust umbes 16km kaugusel. Ühel hommikul sõidan rattaga tööle ning jooksen õhtul koju. Järgmisel hommikul jooksen tööle ning sõidan õhtul rattaga koju.

Loomulikult lähtun jooksmise puhul mingist kindlast plaanist, mitte ei lidu iga päev tuimalt ühes ja samas tempos 16km. Kui jooks sattub hommikusse, teen taastava trenni (max 16km). Kui õhtusse, siis intensiivse (max 22km).

Selle kõige juures on rattasõidul taastav funktsioon, mis minu puhul töötab ideaalselt. Jalad on kordi värskemad ning vähem pinges. Tavaliselt tiksungi rahuliku tempo ja kerge käiguga.

See tihedam rattasõit on minus kunagise kire taaselustanud. Ma ei tea kas olen sellest varem kirjutanud, aga tegelesin kunagi ligi kolm aastat jalgrattaspordiga. Nüüd ongi plaan endale korralikum maanteeratas soetada.

PS! Jooks on ja jääb esikohale. Ratas võib olla iga päeva lisatreening! Fakt on see, et 5/10 aasta pärast plaanin ma triatlonile üle minna (sõltub kui tulemuslikuks mu jooksmine osutub), miks mitte lihaseid juba varakult soojendama hakata?

Kui selle kuu kalendrit vaadata, siis neid topelt treeningpäevi on juba omajagu kogunenud. Kogukilometraaž on veel kahjuks nõrk. Sellel aastal on võistlustest taastumine palju raskemini läinud. Lähtun eeskätt enesetundest ning ei aja treeningplaanis näpuga järge.

Nüüd ootabki ees Rakvere ööjooks ning peale sead Võidupüha maraton. Võib-olla õnnestub ka sellel nädalavahetusel paf Tartu olümpiajooksul osaleda.

Päikest!