Täna käisin üle pooleteise aasta koormustesti tegemas. Kōik läks väga ilusti.

Kuigi ma ei ole blogisse väga ammu kirjutanu, on töö jooksuradadel endise täies hoos. Usun, et ma ei ole veel kunagi varem elus nii heal sportlikul tasemel olnud kui praegu. Loomulikult ei ole tegemist laega ning tõusta on veel palju palju kõrgemale. Jooksja areng on üks kohutavalt pikk protsess.


Kui ma septembris SEB maratoniga ühele poole sain, langes õlgadelt just kui hiiglaslik koorem. Terve suvi sai tehtud ime trikke, et mingisugustki vormis säilitada. Hunnik magamata öid, kuhjunud väsimus, totaalne jooksmise isu puudus. Sund, sund, sund! Mingit moodi ma siiski oma maratoni ära jooksin ja seda isegi väikese isikliku rekordi parandusega. Olin väga rahul!

Oktoobri keskpaigani istusin praktiliselt jalad seinal. Nelja nädalaga jooksin kokku hädised  110km. Seal hulgas Paide-Türi rahvajooks, mis läks samuti üle ootuste hästi.

Kokkuvõttes linnajooksude sarja 8 koht.

Oktoobri kolmandal nädalal hakkasin end jällegi tasapisi liigutama. Novembris kogusin 280km, detsembris 400km, jaanuaris 360km ning veebruaris 370km.



Aja ja energia leidmine kolme lapse, töö jms. kõrvalt on oskus omaette. Kes tahab, leiab võimaluse, kes ei taha, leiab vabanduse! Kasutage treeningut transpordivahendina! Ma ei jõuaks mingi valemiga vajalikus koguses joosta, kui ma igal hommikul ja õhtul ei võtaks ette jalgsi teekonda kodust-tööle ja töölt-koju.

Ka lapse viin kodust 2km kaugusele lasteaeda joostes (vastavalt ilmale kelgu, ratta, tõukerattaga). Tihti jooksen vanematele külla ja tagasi, kui pere läbib sama vahemaa autoga. Ka mõned vajalikud üksikud poeskäigud olen teinud joostes.

Just eelmisel nädalal juhtus nii, et ei õnnestunud ühelgi päeval joostes tööle minna. Kõik trennid tegin õhtul kella 8-10 vahel. Reede õhtul olin võimeline suure surmaga jooksma vaid hädised 6km.


Praegu on suur siht silme ees. Rotterdami maraton 12.04.2015. Plaanitava tempo osas on mõtteid, aga pean veel natuke katsetama. Palju korralikum isiklik peab sealt igal juhul tulema.

Kõige suuremad panused panen 2015 septembris toimuvale Berliini maratonile.



Ahjaa, taimetoitlus. Jah, nüüdsest juba viis kuud. Enesetunne on väga hea. Kuskilt midagi ei logise ega lagune. Kes tahab teada, mis tunne on tõeliselt kiirelt taastuda, proovige kasvõi ajutiselt ära. Ulme! Hoolimata eelneva päeva tempotrennist, alustad igat järgmist treeningut justkui uute värskete jalgadega.

See oli väike kiire update. Püüan edasi minna pisut asjalikumalt ja sisukamalt.