Veidike ootamatult saabunud sügis sundis eilsesse rahulikku trenni kaamera kaasa võtma. Mitte midagi erilist, aga postitamata ka ei jäta!

Äkki ajab kellelegi vähemalt jooksmise isu peale. :)

https://www.youtube.com/watch?v=8wziFpMew-0
Vot see oli alles korralik võistlus. Ma ei pea siin kohal silmas maratoni läbimise aega või pooleldi vedamisega saavutatud head kohta.

 
Hoopis esimest korda tundsin, et olen omadega nüüd nii kaugel, et tean päris täpselt, mis minu puhul toimib ja mis mitte. Seda alates eelnevate päevade ettevalmistusest kuni finišijooneni välja.
 
Asjad ja tegevused, mis "toidavad":
  •  ~6/7000kcal toitu eelmisel päeval, 95% süsivesikud (kg riisi, ananass, banaan, suhkur)
  • hommikusöögiks 1 moosisai + kohv
  • üks raua tablett hilisõhtul = 100% WC hommikul ;)
  • rajale saadetud kolm hästi märgistatud geeliga joogipudelit– 15km, 25km, 35km
  • joomine igas punktis toitlustuspunktis. Kolmes punktis geel+vesi, mujal spordijook
  • esimesed 21k absoluutses mugavustsoonis, normaalse hingamisega
  • nii kui päike pilve tagant nägu näitas, tempo veidikene madalamaks (mis siis, et enesetunne oli hea)
  • FOOKUS/TÄHELEPANU endal  (sellest tuleb varsti veel terve eraldi postitus)
  • soojendus alla 1km ja vahetult enne starti
  • treener raja ääres
  • tuttavad jooksjad rajal
  • kaasaelajad raja ääres

Viimased viis kilomeetrit tulid ikkagi päris raskelt. Vähemalt ei tekkinud kordagi kerget jõuetuse paanikat või kõndimise mõtteid. Tulin meelekindlalt samm sammu haaval ilusti lõpuni.
 
 
 
Energiat oli küllaga, lihtsalt jalad muutusid iga sammuga üha kangemaks ja kangemaks. Tuleb neid 2.30-2.45h otsi hakata tihedamini tegema. Hellitatud koivad lihtsalt ei tea, mida nii pikk töö tegemine tähendab.

Üldarvestuses kaheksas koht ja EMV arvestuses viies. Kõlab liiga hästi, et tõsi olla.

Ütlen ausalt, et seda oli tegelikult nii väga vaja. Olen enam-vähem ühe koha peal kokutanud mitu head aastat. Nüüd vaatan ikka kordades suurema isu ja huviga tulevikku.

Hell yeah!
Toetab Blogger.