Kohustuslikus korras peaksin esiteks kirjutama paar sõna
Tartu jooksumaratonist.
Jooks ei läinud kahjuks plaanipäraselt. Eesmärgiks oli
joosta minimaalselt 3:40 min/km kohta
ning teha võistlustel elu esimene negatiivne split.
8-9 kilomeetrit sujusid peaaegu et täiuslikult. Jalad ja
hingamine olid kerged, tempo püsis enam-vähem õiges augus ning pulss üllatas
mind ennastki (tiksus seal 165-168 vahel). Hoidsin end vägisi tagasi, igale
möödujale ütlesin mõttes „peatse kohtumiseni mõne km pärast!“
Jõudis kätte distantsi 11 kilomeeter, hetk kui oleks pidanud
tekkima nö. uus hingamine. Ütleme nii, et minul tekkis kõik muu peale uue
hingamise. Tossud hakkasid kohutavalt hõõruma, jalad muutusid raskeks, energia
oleks justkui metsateele voolanud. Proovisin isegi tempot tõsta, aga ei midagi.
Suhteliselt kiiresti sai selgeks, et head nahka ma täna ei
lase. Eelmise õhtu pikk ärkvelolek ning 4h ööund olid siiski jälje jätnud.
Tujul ma langeda ei lasknud. Kui on raske, siis on raske...tuleb
ilusti lõpuni pingutada. Tempo langes paaril kilomeetril alla igasugust
arvestust. Keerasin kella käe peal teistpidi, et kiiruse numbrid masendust
peale ei ajaks. Edasi jooksingi enesetunde järgi.
Tulemuseks siis 10 sekundit kilomeetri kohta aeglasemalt kui
plaanitud (3:50 min/km). See tempo andis mulle aja 1:30 ning 47 koha. Vähemalt
parandasin eelmise aasta tulemust.
Uued tossud kinkisid mulle umbes kuus uut villi, kahte
suuremat plaasterdan tänase päevani!
Veidikene uuemat juttu
Soojade ilmade saabudes tungib sport üha enam südamesse. Kui
vaid oleks rohkem aega ning vähem kohustusi.
Üks hiljutine suurem muudatus minu päevaplaanis on jooks
töölt-koju või siis kodust-tööle. Töötan kodust umbes 16km kaugusel. Ühel
hommikul sõidan rattaga tööle ning jooksen õhtul koju. Järgmisel hommikul
jooksen tööle ning sõidan õhtul rattaga koju.
Loomulikult lähtun jooksmise puhul mingist kindlast plaanist, mitte ei lidu iga päev tuimalt ühes ja samas tempos 16km. Kui jooks sattub hommikusse, teen taastava trenni (max 16km). Kui õhtusse, siis intensiivse (max 22km).
Loomulikult lähtun jooksmise puhul mingist kindlast plaanist, mitte ei lidu iga päev tuimalt ühes ja samas tempos 16km. Kui jooks sattub hommikusse, teen taastava trenni (max 16km). Kui õhtusse, siis intensiivse (max 22km).
Selle kõige juures on rattasõidul taastav funktsioon, mis
minu puhul töötab ideaalselt. Jalad on kordi värskemad ning vähem pinges.
Tavaliselt tiksungi rahuliku tempo ja kerge käiguga.
See tihedam rattasõit on minus kunagise kire taaselustanud.
Ma ei tea kas olen sellest varem kirjutanud, aga tegelesin kunagi ligi kolm
aastat jalgrattaspordiga. Nüüd ongi plaan endale korralikum maanteeratas
soetada.
PS! Jooks on ja jääb esikohale. Ratas võib olla iga päeva
lisatreening! Fakt on see, et 5/10 aasta pärast plaanin ma triatlonile üle
minna (sõltub kui tulemuslikuks mu jooksmine osutub), miks mitte lihaseid juba
varakult soojendama hakata?
Kui selle kuu kalendrit vaadata, siis neid topelt
treeningpäevi on juba omajagu kogunenud. Kogukilometraaž on veel kahjuks nõrk.
Sellel aastal on võistlustest taastumine palju raskemini läinud. Lähtun eeskätt
enesetundest ning ei aja treeningplaanis näpuga järge.
Nüüd ootabki ees Rakvere ööjooks ning peale sead Võidupüha
maraton. Võib-olla õnnestub ka sellel nädalavahetusel paf Tartu olümpiajooksul
osaleda.
Päikest!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar