Klienditeenindus sisaldas sellel korral „Tere,“ ja „Nägemist.“ Justkui oleksin külapoest pätsi saia ostnud. Loomulikult ei oota ma mingit ülepingutatud tähelepanu, aga vähemalt facebooki chati oleks võinud härra viieks minutiks ootele jätta. :) Okei, ei ole lugu. Sain oma kella ning see on kõige tähtsam!

Juhul kui mõni uuem lugeja ei tea, omasin eelnevalt Garmin Forerunner 405-e. Natuke suurem, raskem ja vanamoodsam. Disaini erinevus kahe kella vahel on suur. Üks näeb välja nagu „üritasime midagi stiilset teha“ ning teine on lihtsalt loomulikust võrratu. Mitte midagi üleliigset, puhas korralik elegantne.

Funktsionaalsus on mõlemal kella praktiliselt sama. Kõik mis oli 405-s on ka 610 olemas. Mingit suurejoonelist lisafunktsiooni 610 ei oma. Seevastu on kogu sisu üldine ülesehitus ülimalt lihtsaks muudetud! Alustades sellest, et sa ei pea mingite nuppude abil menüüdes ringi kruvima ning lõpetades sellega, et treeningu alustamiseks pead tegema vaid kaks näpuliigutust.

Forerunner 405-l pidid esiteks GPS sisse lülitama (kolm liigutust), seejärel treeningmodei valima(kolm liigutust), seejärel satelliidi ühendust ootama ning „start“ nuppu vajutama. Forerunner 610 libistad näpu üle ekraani ja vajutad starti, kõik muu vajaliku teeb kell ise ära.

Vana kell leidis satelliidid ca. 40-60 sekundiga, uus kell saab samaga hakkama vähem kui kümne sekundiga. Garmin connecti tempograafik on kordi „puhtam.“ st. et GPS ei kaota treeningu käigus enam hetkekski signaali.

Mõnus lisavigur on väike vibramootor. Kui vana kell vaid piiksus seadistatud vahemaa läbimisel, siis uus kell annab märku ka kerge vibratsiooniga (nagu telefon). Võib-olla tundub see enamikule mõttetu, aga mina olen ikka mitmel korral 500 meetrised intervalli osad 1000 meetristeks jooksnud. Põhjuseks liigne süvenemine või automüra.

Üks mõnus tilluke uuendus on „open end interval/rest.“ Vanal kellal pidid seadistama kindla ajalise või distantsilise limiidi. Näiteks 500m tempo / 500m rest. Näiteks fartleki puhul on väga oluline, et peale tempo osa jõuaksid taastuda ning pulss normaliseeruks. Kui aga tempo osa juhtub lõppema mõne korralikuma tõusu jalamil, siis peadki alustama uut tempo osa ajuvabalt kõrge pulsiga. Ehk siis koormad end mõtetult üle. „Open end“ valik lasebki joosta nö. õige fartleki, ise valid uue tempo osa alguse. (PS! Enese distsipliin on sellisel juhul väga oluline! Ei tohi „unustada“ end liiga pikalt puhkama!)

Uuemate kelladega on seotud uus Garmin Connecti funktsioon „Training effect“. Esimese hooga pidasin seda täiesti mõtetuks. Mingi 1-5 punkti andmaks ülevaadet treeningu efektiivsusest. Aga lõpuks lugesin juurde ning sain teada, et kogu see info toetud pulsile ning Garmin võtab arvesse igat varasemat treeningut. Varasemate treeningute alusel analüüsib kell su treeningvõimekust ning hindab iga uue trenni lõpus tulemust. Ehk siis, su kell on võimeline su kehalist võimekust hindama/õppima.

Vana kella pulsivöö oli raske ja puine. Vahel püsis ilusti kehal, vahel mitte. Kui ta võistlustel tilbendama hakkas, ajas ta mind ikka korralikult närvi. Niigi on raske ja siis kaku veel pulsivööd iga 500m järel üles.

 

Uus vöö on nagu õhuke riideriba. Alla ei vaju ning praktiliselt ei tunnegi seda oma kehal. Millegi pärast ta hõõrub pisut. Treeningu ajal ei tunne midagi, aga rinnal on alates kella soetamisest punased kriimud.

 

Kui kellelgi peaks nüüd ostusoov tekkima, siis soovitan siiski kell Eestist osta. Põhjus väga lihtne - kaks aastat garantiid. Samuti ei tule hinnavahe teab mis suur, sest välismaalt tehnikat tellides tuleb Eestis lisaks ka impordi käibemaks tasuda, mis on umbes 40€. Eestist ostes puudub ka petta saamise risk. Kui ma ei eksi siis E-bays müüakse suur osa kellasid ilma pulsivööta. Eestis oli see kohe komplektis.

Kindlasti tehke ka 5€ kliendi kaart mis annab ligi 30€ soodustust. Ehk siis võidate ~25€. (Võin ka oma kaarti laenata!)

Kokkuvõttes oli väga rahul. Esialgu tundsin, et laristasin mõttetult raha, sest töötav kell oli ju tegelikult olemas. Nüüd võin öelda, et kellal ja kellal on suur vahe ning ei kahetse natukenegi antud väljaminekut.

Paar tähtsat testi:
http://www.youtube.com/watch?v=molQVlTtDDo
http://www.youtube.com/watch?v=Y6jmGiqobJg

Kindlasti küsige huvi korral juurde, vastan hea meelega!

Kohustuslikus korras peaksin esiteks kirjutama paar sõna Tartu jooksumaratonist.

Jooks ei läinud kahjuks plaanipäraselt. Eesmärgiks oli joosta  minimaalselt 3:40 min/km kohta ning teha võistlustel elu esimene negatiivne split.

8-9 kilomeetrit sujusid peaaegu et täiuslikult. Jalad ja hingamine olid kerged, tempo püsis enam-vähem õiges augus ning pulss üllatas mind ennastki (tiksus seal 165-168 vahel). Hoidsin end vägisi tagasi, igale möödujale ütlesin mõttes „peatse kohtumiseni mõne km pärast!“

Jõudis kätte distantsi 11 kilomeeter, hetk kui oleks pidanud tekkima nö. uus hingamine. Ütleme nii, et minul tekkis kõik muu peale uue hingamise. Tossud hakkasid kohutavalt hõõruma, jalad muutusid raskeks, energia oleks justkui metsateele voolanud. Proovisin isegi tempot tõsta, aga ei midagi.

Suhteliselt kiiresti sai selgeks, et head nahka ma täna ei lase. Eelmise õhtu pikk ärkvelolek ning 4h ööund olid siiski jälje jätnud.

Tujul ma langeda ei lasknud. Kui on raske, siis on raske...tuleb ilusti lõpuni pingutada. Tempo langes paaril kilomeetril alla igasugust arvestust. Keerasin kella käe peal teistpidi, et kiiruse numbrid masendust peale ei ajaks. Edasi jooksingi enesetunde järgi.

Tulemuseks siis 10 sekundit kilomeetri kohta aeglasemalt kui plaanitud (3:50 min/km). See tempo andis mulle aja 1:30 ning 47 koha. Vähemalt parandasin eelmise aasta tulemust.

Uued tossud kinkisid mulle umbes kuus uut villi, kahte suuremat plaasterdan tänase päevani!

 

Veidikene uuemat juttu

Soojade ilmade saabudes tungib sport üha enam südamesse. Kui vaid oleks rohkem aega ning vähem kohustusi.

Üks hiljutine suurem muudatus minu päevaplaanis on jooks töölt-koju või siis kodust-tööle. Töötan kodust umbes 16km kaugusel. Ühel hommikul sõidan rattaga tööle ning jooksen õhtul koju. Järgmisel hommikul jooksen tööle ning sõidan õhtul rattaga koju.

Loomulikult lähtun jooksmise puhul mingist kindlast plaanist, mitte ei lidu iga päev tuimalt ühes ja samas tempos 16km. Kui jooks sattub hommikusse, teen taastava trenni (max 16km). Kui õhtusse, siis intensiivse (max 22km).

Selle kõige juures on rattasõidul taastav funktsioon, mis minu puhul töötab ideaalselt. Jalad on kordi värskemad ning vähem pinges. Tavaliselt tiksungi rahuliku tempo ja kerge käiguga.

See tihedam rattasõit on minus kunagise kire taaselustanud. Ma ei tea kas olen sellest varem kirjutanud, aga tegelesin kunagi ligi kolm aastat jalgrattaspordiga. Nüüd ongi plaan endale korralikum maanteeratas soetada.

PS! Jooks on ja jääb esikohale. Ratas võib olla iga päeva lisatreening! Fakt on see, et 5/10 aasta pärast plaanin ma triatlonile üle minna (sõltub kui tulemuslikuks mu jooksmine osutub), miks mitte lihaseid juba varakult soojendama hakata?

Kui selle kuu kalendrit vaadata, siis neid topelt treeningpäevi on juba omajagu kogunenud. Kogukilometraaž on veel kahjuks nõrk. Sellel aastal on võistlustest taastumine palju raskemini läinud. Lähtun eeskätt enesetundest ning ei aja treeningplaanis näpuga järge.

Nüüd ootabki ees Rakvere ööjooks ning peale sead Võidupüha maraton. Võib-olla õnnestub ka sellel nädalavahetusel paf Tartu olümpiajooksul osaleda.

Päikest!