Viimased treeningud
Isiklikud rekordid
1500m - 4,14 (2018, barefoot)
2000m - 5,59 (2018, barefoot)
3000m - 9,05 (2018, barefoot)
3000m takistusj. 10.03 (2017)
5000m 16.13 (2017)
10K - 32.57 (2020)
1/2 maraton - 1.14.56 (2019)
Maraton - 2.35.39 (2020)
3000m - 9,05 (2018, barefoot)
3000m takistusj. 10.03 (2017)
5000m 16.13 (2017)
10K - 32.57 (2020)
1/2 maraton - 1.14.56 (2019)
Maraton - 2.35.39 (2020)
Garmini profiil
Hoian silma peal
Arhiiv
- aprill ( 2 )
- märts ( 1 )
- veebruar ( 1 )
- aprill ( 1 )
- märts ( 4 )
- detsember ( 3 )
- november ( 1 )
- september ( 1 )
- aprill ( 2 )
- märts ( 3 )
- veebruar ( 1 )
- jaanuar ( 1 )
- detsember ( 1 )
- november ( 4 )
- september ( 2 )
- august ( 3 )
- juuli ( 2 )
- juuni ( 1 )
- mai ( 2 )
- aprill ( 1 )
- veebruar ( 1 )
- november ( 1 )
- august ( 1 )
- märts ( 2 )
- september ( 1 )
- juuni ( 3 )
- veebruar ( 2 )
- jaanuar ( 2 )
- november ( 2 )
- september ( 1 )
- august ( 2 )
- juuli ( 3 )
- juuni ( 3 )
- mai ( 3 )
- aprill ( 2 )
- märts ( 2 )
- veebruar ( 2 )
- jaanuar ( 12 )
- detsember ( 6 )
- september ( 1 )
- august ( 6 )
- juuli ( 1 )
- juuni ( 8 )
- mai ( 18 )
- aprill ( 7 )
- märts ( 2 )
- veebruar ( 2 )
Mis harjutusi Sa jalgade tugevdamiseks teed?
VastaKustutaKas intensiivseid jookse liiga palju pole? Räägitakse, et 10-15 protsenti võiks aeroobsest režiimist väljas olla.
VastaKustutaKirjutan harjutustest eraldi postituse.
VastaKustutaMa loodan, et intensiivseid trenne ei ole liiast. Vähemalt eelmise aasta kogemuse põhjal oli areng tänu nendele trennidele meeletu!
jälgides seda blogi tundub, et indreku treeningspetsiifika on üsna sarnane minule. Et rphkem intensoivsust, aga tuleb ka oma keha kuulata. Mul oli ka eelmine aasta 32 a vanusena suur arenguhüpe. Kui viimastel aastatel olin tänu liiga rahulikele trennidele jäänud tiksuma poolmaratonis 1:27-1:28 vahemiku, siis eelmine aasta panin 1:21.....kahjuks maratonis jäid võimed realiseetimata tänu hooaja teise poole neljale järjestikusele nädalasele haiguspuhangule 3 kuu jooksul.
VastaKustutaÜhes vanemas ajakiri Jooksja, oli eraldi artikkel kiirusvastupidamisest.
VastaKustutaSeal oli ilusti kirjutatud, et kestvusalade puhul pannakse liiga suur tähelepanu üldisele vastupidamisele aga kiirus ja kiirusvastupidamine jääb tagaplaanile.
Kui oled orjenteeritud tulemusele, siis peab ka kiirust üles pushima ja keha ka kiirusel vastupidavaks muutma.
Vähemalt minu puhul töötab.
Mul oli sama lugu, et vajusin mingisse kindlasse mugavustsooni ära, ja ei suutnudki kiiremini enam joosta. Näiteks võistlustel oli mugav joosta selline 3:55 kuni 4:05 tempoga...ise ka ei uskunud veel eelmise aasta alguses, et ühtäkki poolmaratoni ajal tempo 3:45 polegi midagi erilist. Selline aeglane tiksumine treeningutel tuli kasuks jällegi 2011.a Haanja 100 Jala võistlusel, kus sain siis 100km jooksus 3. koha....keskmise kiirusega 5:27min/km kohta. Kusjuures veel oli arengu taga see, et kuna treeningud läksid oluliselt intensiivsemaks, tuli mahtu kolmandiku võrra vähendada, kui varem olid pikad jooksud 25-32km, siis nüüd need viisin 17-23km pikkuseks, kuid enam ei jooksnud neid ühtlaselt 5:05-5:20 tempoga, vaid ühtlaselt tõusvas tempos, niiet viimased 6-7km tulid juba 4:20-4:45 tempoga olenevalt enesetundest ja ilmast.
VastaKustuta