Viimased treeningud
Isiklikud rekordid
1500m - 4,14 (2018, barefoot)
2000m - 5,59 (2018, barefoot)
3000m - 9,05 (2018, barefoot)
3000m takistusj. 10.03 (2017)
5000m 16.13 (2017)
10K - 32.57 (2020)
1/2 maraton - 1.14.56 (2019)
Maraton - 2.35.39 (2020)
3000m - 9,05 (2018, barefoot)
3000m takistusj. 10.03 (2017)
5000m 16.13 (2017)
10K - 32.57 (2020)
1/2 maraton - 1.14.56 (2019)
Maraton - 2.35.39 (2020)
Minust
Garmini profiil
Hoian silma peal
Arhiiv
- aprill ( 2 )
- märts ( 1 )
- veebruar ( 1 )
- aprill ( 1 )
- märts ( 4 )
- detsember ( 3 )
- november ( 1 )
- september ( 1 )
- aprill ( 2 )
- märts ( 3 )
- veebruar ( 1 )
- jaanuar ( 1 )
- detsember ( 1 )
- november ( 4 )
- september ( 2 )
- august ( 3 )
- juuli ( 2 )
- juuni ( 1 )
- mai ( 2 )
- aprill ( 1 )
- veebruar ( 1 )
- november ( 1 )
- august ( 1 )
- märts ( 2 )
- september ( 1 )
- juuni ( 3 )
- veebruar ( 2 )
- jaanuar ( 2 )
- november ( 2 )
- september ( 1 )
- august ( 2 )
- juuli ( 3 )
- juuni ( 3 )
- mai ( 3 )
- aprill ( 2 )
- märts ( 2 )
- veebruar ( 2 )
- jaanuar ( 12 )
- detsember ( 6 )
- september ( 1 )
- august ( 6 )
- juuli ( 1 )
- juuni ( 8 )
- mai ( 18 )
- aprill ( 7 )
- märts ( 2 )
- veebruar ( 2 )
Vaadates paari viimast postitust, siis kust tuleb su arvamus, et ideaalne pulsivahemik on 145-150 pikal otsal. On su maksimaalne pulss siis tõesi sinna 200 kanti?
VastaKustutaVõib-olla on asi geenides, aga mul küll sellise tempoga trennides võistlusteks enam särtsu ei jätkuks (olen selle va juba 2x teinud), aga noh, samas ehk tõstab see minu võimalust jääda ka see aasta kiireimaks FF jooksjaks :)
Hei,
KustutaLihtlabase valemi 220-vanus järgi tuleb max pulss tõesti sinna 200 kanti. Kahjuks ei ole mul õnnestunud pulsivahemikke mõõta.
Tean vaid, et ülima pingutusega on kell näidanud 200+.
Võistlused läbin tavaliselt keskmisega 175bpm.
Selle pulsivahemiku andis ette üks eesti tippudega treeniv treener. Ehks iis päris lambist neid numbreid pole võtnud.
Taastavad trennid ~140bpm (mis talvisel ajal ei ole õnnestunud), intensiivsed max 175bpm, pikad otsad ~150bpm (mida madalam, seda parem).
Pean tunnistama, et tempoga ~5 min/km kohta ei suuda ma pulssi alla 145 hetkel hoida. Tegelikult on keskmised natuke kõrged.
Kui sul on mahti, siis palun selgita oma postituse sisu täpsemalt. Loeksin huviga.
Indrek
Olen tegelenud kestvusspordiga ainult harrastaja tasemel kuigi juba 10 aastat, väga heade jooksuvõistluste keskmine pulss on 170-171 ja üle 185 mu kell ei näita, vanust 32.
VastaKustutaKardan, et 150 pulsiga sa lihtsalt koormad oma süsteemi liialt, ning selliselt kurnatud organism, kui õigel ajal puhkust ei saa, taastub mitu kuud, ning kogu hooaja võid korstnasse kirjutada (nähtud enda ja ka teiste peal rattaspordis). See ei pruugi sinu puhul vale olla, aga nii riskantselt treenides pead sa enda enesetunnet, trennijärgset ning hommikust pulssi väga kriitiliselt jälgima. Kui pärast trenni 30 sekundi jooksul pulss hakkab järjest vähem kukkuma (mul nt kukub 90-95 löögini üldjuhul) või hommikune pulss stabiilselt tõuseb (seal on ka mõni löök suur näitaja) siis kohe käsipidur peale ja vähemalt nädal rahulikku treeningut.
Minu rahulik (tavaline) trenn on 130-135 pulsiga 5:20-5:40 km, hetkel veel aeglasem, sest võtsin kaheks kuuks aja maha aasta lõpus.
Tänud vastuse eest!
KustutaPikad otsad 150 pulsiga just väga koormavad minu jaoks ei ole. Täpselt selline mõnus rahulik jooksmine. Ei mingit hingeldamist. Ju see on ikka individuaalne.
Eelmise aasta esimeste võistluste tulemustega võin küll rahule jääda (enne vigastusi). St. Täitsin praktiliselt 100% treeneri arvatu/plaanitu.
Peale 150 pulsiga trenni langeb südamelöökide sagedus väga kiirest ~95/100-le. Sealt edasi pole kunagi jälginud. Võin täna huvi pärast vaadata.
PS! Kas sinu Vibramitega seotud lugusi on ka kuskilt võimalik lugeda?
Ei, pole kirjutaja ning pole ka suht midagi kirjuta. Kolm võistlushooaega on seljataga ning rahvas hakkab nendega vaikselt ära harjuma, tundub, et lõpuks jõuab FF ka siin "massidesse". Enne FF-e mul jooksupõhja praktiliselt polnud, st ma hakkasingi jooksma põhimõtteliselt tänu FF-le, üleminekuvaegusi polnud, üleminekuaegagi polnud, ühtegi muudatust oma trennigraafikus ei teinud, vigastus oli, aga kas seda pidada FF süüks või jõudsalt tõusnud koormusest, seda ei tea. Ja nüüd jooksen ikka veel, kuigi Mardna väitis üleeelmine sügis, et minu jalalaba eripära tõttu (allavajunud pöiavõlv) on mul paljajalu jooksmine välistatud ja vajan väga toestatud jalanõusid.
VastaKustutaOlen enam kui kindel, et nägin sind eelmisel aastal Tartu jooksumaratonil ~13km-l (vist sinakad Vibramid). Mäletan selgelt selle hetke mõtet, et damn kuidas su jalavõlv absoluutselt läbi ei vaju.
KustutaKa minu üks jalg vajab mainstream arusaama järgi eluliselt toestus (vajub totaalselt läbi). Praegu jooksen ainult Vibramites ja ei näe/tunne mingit probleemi.
kuidas nende vibramite tallaalune kumm vastu peab, et ma 2 kuu pärast paljajalu jooksma ei peaks. Mul tavatossude tald kulub juba paari kuuga jooksusammu iseärasusest tulenevalt vahetallani paljaks. Ja veel ka mina jooksen tavaliselt trenni 145-155 pulsiga. Just selline rahulik jooks. Võistlustemo jääb poolmaratonil 180-185 ja maratom 170-175 max pulss 192 32 a vana olen
VastaKustutaOlen neid ise nüüdseks veel liiga vähe kasutanud, et enda kogemuse najal infot anda.
KustutaPraeguse 200km järel on nad ikka veel just kui uued. Nii palju kui lugenud olen, peaksid nad vähemalt kaks aastat vastu pidama. Ma ei tea palju sa neid (kas üldse) kasutanud oled...aga võin öelda, et su jooksusamm muutub seda võrd erinevaks (võrreldes tavatossudega), et tallaalune kulumine on praktiliselt null. Pigem lagunevad nad lõpuks varvaste juurest. Ehk siis kangas tuleb kummi küljest lahti.
Peale Gunnari kommentaari tegin väikest uurimustööd. Kuna treener pani taastavate jooksude pulsiks 140, olen nüüd püüdnud rahulikud trennid super rahulikult teha. Jooksja ajakirjast Vallimäe artiklist lugesin, et tema suurimaks veaks hooajal 2012 oli just rahulikud jooksud...mida ta oleks pidanud veel rahulikumalt tegema.
140 pulsi puhul on minu tempoks ~5:20/30 min/km kohta.