Võistlemisest Vibramitega ja pikk jooks

Facebookis küsiti, et kas ma plaanin Vibramitega sellel hooajal ka võistelda? Kui päris aus olla, on sama küsimus mind viimased kaks nädalat kummitanud.

Olen teinud jällegi palju uurimistööd. Kiireim teadaolev Vibramitega läbitud maraton 2:40. Andmed tänapäeva profijooksjate kohta, kes Vibrameid ka võistlemiseks kasutavad, puuduvad.

Samas 1960 suveolümpiamängudel Itaalias, võitis Abebe Bikila paljajalu maratoni ajaga 2:15.
1976 Shivnath Singh 2:12 – teadaolev kõige kiiremini joostud paljajalu maraton.

Kui ma nüüd ei eksi, siis on ainult üks Eesti jooksja maratoni Vibramitega läbinud (Gunnar Kingo), 2012 SEB maraton - aeg 3:09.

Fakt on see, et need ülemised maratoniajad on minu jaoks mägede taga.

Ilmselt on enamike põhiküsimuseks...kuidas mu jalad vastu peavad!? See lühike Vibramite kasutusaeg on mind ikka väga korralikult veennud ning jalgade vastupidavus ei tekita absoluutselt murepilvi. Tunnen, kuidas nad iga päevaga ühe tervemaks saavad.

Pigem ainus küsimärk jäigi kiiruse/tempo taha. Lõpuks jõudsin mõtetega sinnamaale, et kui su jooksutehnika on hea, oled korralikult treeninud, toitud õigesti, kuulad oma keha, pead jalgadest lugu (hoiad neid)...siis milleks muretseda?! Jooksevad su jalad, mitte jalanõud.  

Just sellel nädalavahetusel tegin otsuse – jah, plaanin kõik võistlused Vibramites joosta. Ehk siis võtan selle tillukese koorma/riski enda kanda. Ilmselt olen üks esimesi eestlasi, kes aastaringselt Vibramitega täismahus treenib/võistleb ja oma tegemistest teistele ka teada annab. Vaatame koos, mis saab.

Veidikene ka eilsest pikast jooksust.

Plaanis oli joosta 24km tavalisest veidikene rahulikuma tempoga. Hommikuks sõin kerge kaerahelbepudru ja nipet-näpet magusat. Selle kõik kulistasin alla umbes 1,5l veega.

Rajale võtsin kaasa kaks 0,2l veepudelit. Nende pudelite korgid külmusid juba peale esimest 5km ära. Trenni viimastel kilomeetritel hulpisid joogivees väikesed jäätükid. Tegelikult oli ilm ilus, isegi päike otsustas end pisut näidata.

Vahel tuleb isu tavalisest veidike teistsuguses keskkonnas joosta. Nii otsustasin tiksuda läbi kopli ja vanalinna ning seejärel mööda paldiski mnt. tagasi koju.

Vibramid kohtasid päris märgataval kogusel suuri silmi. Eks ta ole Eestis veel suhteliselt uus nähtus – eriti talvel.

Kokku läbisin üllatavalt kerge vaevaga 25km. Enesetunne jooksu ajal ja peale jooksu...super!