Nagu ma eile mainisin, ei jõua ma kiiremaid treeninguid ära
oodata. Kuidas käituvad Vibramid ja jalad kõrgema tempoga?! Kärsitu nagu ma
olen, tegingi eile proovi.
Esialgse plaani kohaselt pidin jooksma vaid väga kerged 4km.
Kuna enesetunne oli oodatust parem ning jalad tundusid ka justkui uued,
otsustasin kiirust katsetada. Jooksin end kahe kilomeetriga soojaks ning panin
ajama. 500m kiirendust, 250m rahulikku – korduseid vaid neli tükki.
Esimene ots kulges õrnalt ülesmäge. Võtsin enam-vähem
rahulikult. Meeldivalt kiire jõukohane tempo. Viiesaja meetri pärast vajutasin
kella kinni ning keskmiseks tempoks näidati mulle 3:50 min/km. See oli üllatav.
Pulss läks vaid 170ni. Sama tempo suutsin eelmisel aastal esimeste võistluste
eel jalgadest välja võluda.
250m puhkust sai päris kiiresti läbi. Pulss kukus ilusti alla
147/150-le. Uus 500 meetrit ootas ees.
Kuna mu kell ei olnud intervallidele seadistatud, pidin ise
õige distantsi pealt lap’i kinni vajutama. Teine 500 meetrit kujunes seetõttu kogemata
750m-ks. Tempo osa lõpus näitas kell 3:40 min/km. Keskmine pulss kiirenduse
osas samuti vaid 170 bpm. Whaat!? Neid
numbreid pole ma vist veel kunagi varem oma kellal näinud. Arvestades veel
asjaolu, et õues on lumine ja libe.
Olin enam kui kindel, et kolmandal ja neljandal kiirendusel
kukub tempo alla. Kuna tavaliselt ongi esimesed otsad kiiremad ja seejärel
langeb tempo reaalsesse vahemikku. Aga ei, samuti 3.33/3.36 min/km. Ja selle
juures ei mingit üleliia ähkimist/puhkimist.
Distants oli muidugi lühike ja korduseid vähe, et tõeliselt
põhjapanevaid järeldusi teha. Aga vähemalt sain Vibramid proovile panna. Tempo
osa oli jalgadele väga meeldiv. Igasugune lihaspinge kadus ning jalad liikusid
tavalisest hoopis erinevalt. Justkui ülikiire põlvetõste- ja sääretõstejooksu
segu.
See kiirus pani mind veel enam pöiale maanduma. Ei mingit põrutust, valu, libedust.
See kiirus pani mind veel enam pöiale maanduma. Ei mingit põrutust, valu, libedust.
Täna on jalad kergelt hellad. Otsest valu ei tunne, aga
mingid uued kasutatud lihased annavad endist märku (seda kõige enam säärte
eesmistel väliskülgedel).
Ma ei tahaks seda veel nii vara öelda, aga mulle tundub, et
jooksutosse ma enam jalga panna ei taha.
Siin ka üks mõnus video koos soovituste ja selgitustega.
Siin ka üks mõnus video koos soovituste ja selgitustega.
Tere,
VastaKustutaolen Sinu blogi lugenud pikemat aega ja järjest enam on hakanud tekkima huvi Vibramitega jooksu vastu. Olen suht kehva netis otsija ja seetõttu sooviksin teada, kus Maardus neid osta saab või mõnest muust poest? Ei ole neid kusagil märganud :)
Tere
VastaKustutaVibram FiveFingers Eesti kontaktid ja aadress (Fosforiidi 4, Maardu) on näha nende Facebooki lehel http://www.facebook.com/fivefingersEstonia
Tere, Tasub siiski olla ettevaatlik nende Vibramitega. Viimasel ajal tehtud uuringud on kinnitanud märgatavat vigastusriski suurenemist. http://www.runnersworld.com/barefoot-running-minimalism/study-vibram-fivefingers-lead-greater-risk-foot-bone-injury
VastaKustutaSuhteliselt eksitav artikel. Lõhnab tuima mahategemise järele. Panna üle öö mingi kamp vibramites jooksma ning kasvatada nende läbitavat maad nii kiiresti....ongi tulemuseks vigastused. Seda võin ka oma kogemusel kinnitada. Üleminek võtab aega. Ja mitte vähe....
KustutaKannaluu vigastus? Kogu vibrami point ongi jala eesosale maandumises. Need taiganpead oleksid endale eeskätt selgeks tegema, kuidas uute jalatsiteka joosta tuleb.
Praegu olen sunnitud tossudes jooksma....mu jalad pole kunagi varem nii meeletult valutanud. Täpselt selline tunne, nagu pistaks koivad iga kord konservikarpi.
Mingid muudatused on mu jalgadega juba toimunud...nüüd pean jälle ümber harjuma. Loodan kiiresti paraneda ja vibramitega jätkata.
Usu mind, kui kunagi nad ära proovid, siis.....käid tava tossudest kaarega mööda.