Olin nii entusiastlik, et jooksin pisut üle lubatud kilometraaži. Ehk siis plaanitud kaheksalt kilomeetrilt tegin hüppe kümnele kilomeetrile. Täpsustan - esialgu tegin mitu neljakilomeetrist päeva, siis paar kuuest ning eile oleksin pidanud jooksma vaid kaheksa. Tunne oli väga hea.
Kuskilt sealt kaheksandalt kilomeetrilt hakkasin kerget raskust tundma. Kohanemine võtab jalgadel lihtsalt aega. Hästi huvitav on see, et isegi kui sa trenni lõpus tunned, et lihased on pinges/valusad, siis praktiliselt kohe peale lõpetamist taandub igasugune ebamugavustunne. Isegi otsest venitamisvajadust ei teki. Kui ma siiski igaks juhuks venitamise ette võtan, ei teki sellist tüüpilist venitustunnet (pingevalu). Lihased on mingit moodi täiesti alrighty seisundis.
Jooksin punktist A punkti B ja sama rada pidi jälle tagasi. Päris lahe on oma jooksujälgi vaadata. Kui jooksutossudega oli selgelt lumel näha kanna eelpuutejälg (kerge vagu enne täielikku jälge), siis vibramitega joostes on lumel konkreetsed tillukesed täiuslikud jäljed. Justkui jalg oleks puhtalt otse ülevalt maha maandunud.
Rahulike trennide tempo on peale vibramite kasutuselevõttu ~20 sekundi võrra kilomeetri kohta tõusnud (~5,05 min/km). Pulss on seevastu muutumatul 150 lähedal.
Jubedalt tahaks juba ühe fartleki/intervalltreeningu läbi teha. Praegu oleks mõistlik end veel tagasi hoida. Loodan et õnnestub.
Täna on enesetunne väga okei ja aus olla ei jõua õhtust treeningut jällegi ära oodata.
Lõpuks tahaksin veel toonitada, et luban ausalt rääkida kui nende vibramitega midagi valesti läheb. Kui ma oma jalad ära lõhun, joosta ei saa, vigastused tekivad jms.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar