Reedel hulkusin jällegi internetis ringi, et oma jalaprobleemidele lahendust leida. Jooksmas käin nüüd igapäevaselt Vibramitega. Distantside osas olen poole võrra alla tulnud. Kõik on ilus, tore ja mõnus! Va. mõlema jala sama lihas.
Nimelt üks suuremaid lamedaid lihaseid inimkehas - soleus muscle (ei tea kuidas see eesti keeles on). See lihasepoiss on nii kuramuse pinges, et ei teagi mida temaga peale hakata. Venitamine/foam roller/stick ei tee midagi paremaks. Siin kohal ei räägin ma mingist viieminutilisest sutsakast, vaid tõeliselt korralikust, ligi pooleteist tunnilsest jalgadega tegelemisest. Tulemus absoluutne null. Need uued säärised aitavad kõigi teiste lihaste va. soleuse puhul.
Foorumitest võib leida sadu "barefoot, tight soleus" teemaalgatusi ning tuhandeid väga sarnaseid vastuseid - strech/roll/ice/rest. Nüüdseks olen abisaamiseks vist tõesti kõike proovinud.
Järjekordsel searchtripil internetiavarustes, jõudsin täiesti juhuslikult lehele kus räägiti toidulisanditest, vitamiinidest ja muust sellisest. Seal oli väikese lõiguna välja toodud ka info vee tarbimise kohta treeningu eel, ajal ja järel.
Loomulikult ei olnud seal minu jaoks mitte midagi uut, aga see väike lõiguke pani mind oma harjumuste üle tõsiselt järele mõtlema.
Huh, siit ta siis tuleb. Minu tavaline päev algab kodus hommikukohviga. Tööle jõudes ootab mind järjekordne tass sooja kohvi. Kolmanda tassi joon veel umbes kella ühe ajal. Khm, väikestviisi kohvinarkomaan.
Kui ma lõunale lähen, tarbin tavaliselt toidu kõrvale 0,15l piima. Päris tihti juhtub ka nii, et söön lõunat ilma igasuguse joogita. Õhtul koju jõudes joon söögi kõrvale pool klaasi mahla. "And that's about it." Peale seda jooksma.
Tagasi tulles joon vastavalt janule veel pisut mahla. Päris tihti ei joo ka peale trenni. Olen korduvalt mõelnud, et kuidas mu organism kõik pikemad (20-30 km) otsad ilma joogita probleemideta ära teeb. Kui olete tähele pannud, siis Isegi varasemates pikkade jooksude kokkuvõtetes olen märkinud sissekande lõppu "jooki kaasa ei võtnud/vedeliku ei tarbinud."
Kokkuvõttes joon päeva jooksul keskmiselt umbes 0,6l vedelikku, millest rohkem kui pool on kohv! Teatavasti on kohvis sisalduv kofeiin diureetikum, mille tulemusena keha väljutab rohkem vedelikku kui ta omastab, tekitades vedelikupuudust.
Vesi moodustab lihastest ligi 80%. Seda on palju. Ehk vesi on kohutavalt oluline lihaste toimimisel. Andes lihastele eelkõige elastsuse.
Pärast oma igapäevarutiini läbimõtlemist, panin kohvitassi käest ning marssisin kontoris oleva veetünni juurde. Täitsin 0,3l klaasi veega. Peale seda veel üks klaas ja siis veel üks. Umbes 15 minuti pärast tundsin justkui miljonit külma nõela jalasääri torkimas. Võib-olla kujutasin endale ette, aga ma reaalselt tundsin kuidas vedelik jalgadesse jõudis.
Õhtul koju jõudes tegin algust järjekordse venitusseeriaga. Aga peagi katkestasin, sest midagi ei olnud enam venitada. Jalad lihtsalt ei olnud enam pinges!
Kui sama päeva hommikul olid mõlema jala soleused kivikõvad ja isegi õrn puudutus tegi haiget, siis õhtul oli ühtne pehme/pingevaba/valutu säär.
Olen alati mõelnud, et kuidas need taastuvad jooksud vahel nii valulikuks kujunevad, aga seevastu pikad otsad on täielikult valutud. Kui ma järele mõtlen, siis pika jooksu eel joon alati kohusetundest ligi liitri vett või mõnda muud spordijooki. Tundub, et sinna see kala maetud ongi.
Nüüd olen kaks päeva kohusetundlikult vedelikku alla kulistanud. Eile tegin kerge viie kilomeetrise otsa ja seda ilma igasuguse lihaspingeta!
Rumal inimene...see on just kui jooksja reegel nr. 1 ja mina olen seda pea kaks aastat täielikult eiranud. Piinlik....
Musculus soleus ehk lestlihas
VastaKustutaTänud, grammi võrra targem! :)
Kustutatere olen usinalt jälginud sinu blogi ja pean tõdema et ka minul on pidevad jamad "shin splints"-ga, vett joon aga päris palju, seega minu puhul sellest abi pole. Hetkel mõtlen et äkki peaks proovima "kinesio tape"- oled ehk proovinud, uurinud, on miskit arvamust ? Ja mis on saanud sellest suvisest arstil käigust, said diagnoosi, said teada et üheks ravimeetodiks oleks operatsioon, see küll vähe drastiline, aga kas oled mõelnud selle peale ja kas sellest ka mingit kasu peaks olema. Mõtlen et kas arsti juurde üldse mõtet minna häda kurtma kui mitte midagi head lahenduseks ei paista olema.
VastaKustutaElvis
Tere, Elvis!
KustutaMa ei ole mingi teadlane aga selle kaheaastase jooksukogemusega on mõned nipid siiski kogunenud.
Esiteks pean ütlema et aastal 2013 ei ole veel selge miks shink splints tekib! Ma tean! Meil on telefonid nagu arvutid, autod nagu kosmoselaevad...aga lihtne inimkeha biomehaanika on seletuseta.
Kui ma õigesti mäletan on "shin splints" valu olnud mul praktilisest vahelduva eduga alates esimestest jooksutreeningutest.
Mäletan väga hästi, kuidas talvised jooksud muutusid üha valulikumaks.
Laias laastus olen seda valu lihtsalt eiranud. Vahel on tugevam vahel nõrgem. Olen proovinud puhata, põletikuvastaseid kreeme, foam rollerit, stick'i, sadat erinevat venitusharjutust ja isegi muudel põhjustel olen pidanud läbi tegema anibiootikumikuuri.
Otseselt ei ole midagi muutunud. Puhkus küll peidab valu aga väga ajutiselt. Nagu sa lugenud oled, on mul ka treeningutest ligi kolmekuuline auk olnud. Tagasi rajal olles, on seis sama.
Kõvasti leevendasid valu need kirved säärised. Ehk siis vähemalt osaliselt oli see valu tingitud säärelihaste ülepingest. Seda ütlesid ka arstid.
Aga diagnoos compartment syndroomist oli küll puhas lollus. Uurisin internetis ja küsisin nõu tuttavatelt arstidelt. Vastus oli l ihtne - tõeline compartment syndrom on üldjuhul väga haruldane. Selle diagnoosiga ei oleks ma suuteline normaalselt käimagi. Aga näed jooksen....ja igapäevaselt!
Praeguseks olen tänu sääristele ja eeldan ka et pisut tänu paljajalu jooksmisele enesetunnet märgatavalt parandanud. Ehk siis, kui tunned, et säärelihased tahaksid treeningu jooksul justkui lõhkeda, muretse kindlasti need säärised.
Kui ma oma jalgu foamrolleril/pudelil rullin on mu sääres üks valulik punkt. See asetseb 2/3 minu säärel. Täpselt seal kus achilleus ühendub lihastega.
Kui seda kohta rullida levib valu sääre ette siseküljele. Ilmselt see punkt shin splint'i valu ka põhjustab. Leevendust otseselt pole rullimisest saanud.
Ahjaa...veel üks pisike harjutus, mida vähemalt kaks korda päevas teen ja millest reaalselt ka abi tundub olevat...
Seisa varvastega trepi ääre peale ja lase kannad nii alla kui saad. Seejärel tõuse varvastele - nii kõrgele kui saad.
Püüsi mõlemas positsioonis kolm sekundit ja tee neid kordusi oma 30 tk. Ehk siis üles, 3sekundit, alla kolm sekundit jne.
Selle harjutusega tunned juba üsna pea erinevust. Vähemalt see valu muutub vähem konkreetseks, tuimemaks ja ei piina sind nii väga.
Kui tõelise lahenduse leian, annan ka kindlasti foorumis eraldi postitusena teada.
Loodan, et mu jutust oli vähemalt natukenegi kasu.
Edu jooksutreeningutel!