Laupäevane pikk jooks ja muu tühi loba

Niih, väike kokkuvõte laupäevasest pikast jooksust.

Algust tegin umbes kella kahe ajal. Ilm üritas justkui vihmale kiskuda. Oli selline õrnalt lämbe ja tuulevaikne. Vingun tihtipeale, et tuul on vastu või külje pealt, aga no kui seda tuultekest ikka üldse ei ole, on veel hullem! :) Oleks nagu terve jooksu kuskil tunnelis teinud, ei väiksematki tuule iili. Isegi mitte Pirital, mere ääres. Jube palav ja kurnav. Ei virise! :)

Olen kõik oma pikad jooksud Harku kandis teinud. Mõtlesin, et ei viitsi neid samu ringe sellel nädalavahetusel joosta. Tekkis lihtsalt vahelduse vajadus. Kuna mu vanemad elavad teises linna otsas, mõtlesin, et ühendad kaks asja - trenn ja külaskäik. Jooksin Harkust Muugale. Aus olla, siis igasuguseid pikemaid, ette läbi mõtlemata ringe, on lihtsam joosta! Need 27km tundusid jube pikad. Seevastu oli palju meeldivat ringi vahtimist! :)

Kuigi ma kuskil eelnevas postituses mainisin, et joostes peaks ikka 100% nö. kohal olemas, lasin enda silmadel veidi ringi käia. Mul on väike kiiks - arhitektuur. Jah, Kopli on seal elava kontingendi pärast üks kole koht. Aga need hooned! :S Oleks ma multimiljonär, asustaksin pool Kopli elanikest ümber või saadaks nad tasuta võõrutusravile ning looks Kadriorg nr. kahe! :) Jube kurb vaadata kuidas need võimsad majad lihtsalt lagunevad. Kõrged laed, puitpõrandad, suured aknad....oeh.. :( Ise elan praegu uusehitises. Ja ma ei kannata seda steriilsust ja eripärapuudumist! Varem Tartus elades, oli mul just midagi sellist - kõrged laed ja taastatud laudpõrand (pilt 2). Tunnen puudust.

Ahjaa, peaks siin blogis ikka jooksmisele keskenduma. :)
Kuna joostes suletud ringe ei tekkinud ja joogipudelit ei saanud raja äärde jätta, pidin end kuidagi vedelikuga varustama. Selleks muretsesin lõpuks fuel belt'i. Ütleme nii, et tühjana kere ümber on päris okei. :P

Kokkuvõttes oli jooks keskmisest nati raskem, pulss püsis normis, tilkusin keskmisest enam, jalad eriti ei valutanud! :)