kolmapäev, mai 09, 2012

Kui enamik vaid teaks, millest nad ilma jäävad

Minu jooksuhullus, võib spordikaugele inimesele pisut ebameeldiva mulje jätta. Üldiselt ma ise väldin igasuguseid usuhulle. Eriti neid tüüpe, kes oma vaateid Teistele peale suruvad. Blogi on ideaalne variant, oma mõtete edasiandmiseks! Ei mingit peale surumist - kes tahab see loeb!

Kui mitu korda Teie, jooksjad, olete kuulnud järgnevaid lauseid:
"Ma lihtsalt ei suuda joosta!"
"Jooksmine, on üks hirmus tegevus!"
"Ma lihtsalt pole loodud jooksma!"

Vähemalt mina kuulen seda päris tihti. Fakt on see, et tegelikult on inimene loodud jooksma. Õige on vist öelda, arenenud jooksma!

Mul on vend. Ta on minust 1,5 aastat noorem. Olime vanasti mõlemad kõvad laulu ja pillimehed.
Umbes neljateist aastaselt valisin mina spordi ning muusika jäi tagaplaanile. Seevastu vend jätkas tublisti laulmise ja pillimänguga. PS! Ta on andekas!
Sport tema elus!?Ütleme nii, et ta ei ole oma jalga spordimaailma,kahekümne nelja aasta jooksul, praktiliselt kordagi tõstnud. Mingil põhjusel otsustas ta end käsile võtta ja proovida.

Ütlesin talle, et esimesed kaks nädalat pead end sundima. Ära kunagi mine JOOKSMA!

Mine jooksuga oma lemmik kohtadesse.
Mine vaata joostes päikeseloojangut.
Mine hinga joostes värsket õhku.

Minule üllatuseks, just nii ta tegi. Kõik algas jalutamisest ja nüüd ta käib üle päeva jooksmas!

Minu vend, kelle jaoks sport oli terve elu avastamata maailm, JOOKSEB! Pean ütlema, et ma olen jube uhke! :)

Tema lause: "Oleks ma varem teadnud, et see nii hea on!"

Vaid paar nädalat enda sundimist! Kolmandal nädalal lähed jooksma, sest ilma enam ei oska/taha!










Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar