Kui enamik jooksusõpru Viljandis kilomeetreid neelas, olin mina ilusti truu oma jooksuradadele. Tegelikult sai mu treeningkava laupäevase võistlusega läbi. Paljudele oleks see ilmselt enne uue plaani saabumist justkui imeline vabandus treeningute vältimiseks. Seevastu ei kujuta Hr. Indrek päeva ilma jooksmiseta ette.
.JPG)
Mul oli kunagi sõber/tuttav, kes noorena kõvasti ujumisega tegeles. Ta ütles alati, "kui ma nädalas korra vette ei saa, tunnen end kui kala kuival maal ning lähen jube närviliseks." Tegeledes ise samal jala jalgrattaspordiga, osanud ma antud seisundi osas kaasa rääkida. :)Nüüd olen kui puuga pähe saanud. Üksikutel puhkepäevadel hakkan umbes kell seitse õhtul närviliselt toas ringi käima ja igasugust jama näost sisse ajama. Uni tuleb vähemalt kaks tundi hiljem ja see jube voodis vähkremine ajab hulluks. Okay lets face the truth...i'm adicted!
Tagasi tänase treeningu juurde. Peale laupäevast võistlust olen teinud kaks taastavat/rahulikku jooksu. Mai tea kas see on nüüd õige või mitte, aga kavatsen täna korralikuma trenni teha - mäed.
Aus olla siis on kehas sellist imeliku kangust - väsimus. Kirjutan selle esialgu vähese une arvele.
Plaanis oli 6km soojendust, 8x500m mäge, 6km lõdvestavat.
Plaan jäi täitmata ja seda 2x500m mäkkejooksu osas. Ehk siis 8 korra asemel 6. Lõpp läks ikka imelikult raskeks. Selline tuim väsimus. Kuidas seletada?! Nagu suudad ja ei suuda ka. Pulss on okei, jalad liiguvad...aga miski nagu block'ib kogu ürtitust. Tundus mõistlik pillid kotti pakkida ja kodupoole tatsata.
Tagasi jõudes võtsin koera ja läksin ühele suuuuurele muruplatsile jalutama (paljajalu) / venitama. Imeilus loojang ja muru! :)