Loomulikult on „hästi“ suhteline mõiste. Kohila Mati on rahul poolmaratoni ajaga alla kahe ja poole tunni. Seevastu Nuustaku Silvi hüppab finišijoonel rõõmust õhku, kuna läbis 10km vähem kui tunni ajaga. Siin kohal ei taha kellegi eesmärke ja tulemusi alavääristada. Lihtsalt iga inimese „hästi“ on erinev.
Minu „hästi“ on igal uuel hooajal kõikidel distantsidel isiklik rekord joosta. Sellel aastal olen juba eesmärgi täitnud. Ajaparandused on võrreldes varasemate aastatega väikesed, aga tõesõna põhjust virinaks ei ole! Miks?
Sest ma olen kohutavalt vähe trenni teinud!
Perioodil 01.01.2014 – 31.05.2014 olen kokku jooksnud 1650km. See on keskmisel 330km kuus.
Perioodil 01.06.2014 – 31.08.2014 olen kokku jooksnud 705km. See on keskmisel 235km kuus.
Arvatavasti saan aasta peale kokku närused 3000-3500km.
Treeningkalendris on palju auke. Palju järjestikkuseid auke! Enamik viimase kolme kuu jooksudest on olnud umbes 8-12km pikkused. Pikkasid otsasid praktiliselt ei ole. Tempotrenne praktiliselt ei ole. Intervall/fartlek samuti näpuotsaga.
Kuidas ma siis olen olnud võimeline kiiremini jooksma kui eelmisel aastal? Arvestades veel seda, et pea kõik põhivõistlused on toimunud, kohutava elukaruselli pealt. Vähe und ning palju kõike muud.
Vastus on...MUL EI OLE ÕRNA AIMUGI!
Lihtne oletus võik olla, et ligi kolme aastaga on mingisugune rasv kogutud, mille peal olen nüüd saanud liugu lasta. Millegi pärast natuke kahtlen selles. Kolm aastat on liiga lühike aeg.
Vigastuspauside ja kõikide teiste jamadega olen selle ajaga läbinud ~8000km. See teeb iga kuu keskmiseks umbes 200 kilomeetrit ja päeva keskmiseks umbes 7km. Seda on vähe!
Ma usun, et mujal maailmas ja ka Eestis on hunnik tervisesportlasi kes teevad iga päev muuseas 5-8km jooksuringi. Ainukese vahe ongi see, et millegi pärast nad ei jookse maratoni alla 2.45 või veel vähem poolmaratoni 1.16 ja kindlasti mitte 10k 34 minuti kanti.
Siinkohal ei laula endale mõttetut kiidulaulu, lihtsalt huvitav, et suhteliselt väikese staaži ja kilometraažiga võib päris tublisid tulemusi joosta.
Siin kohal pean kurja hääletooniga ütlema, et ärge tiksuge ühes tempo- ja pulsitsoonis! (Loomulikult kui areng on eesmärk) Vahelduv treening viib paremate tulemusteni! Seda pean ka endale päris tihti meelde tuletama!
Ma ei tea kui palju ja mida Loskutov enne 1992 aastat tegi, aga aastal 1992 jooksis ta läbi 4500 km ning suutis maratoni distantsi selja taha jätta ajaga 2.27.
(Pilt Kristo Reinsalu presentatsioonist)
Mitme kalkulaatori arvates võiksin ma juba praegu poolmaratoni tulemuse põhjal maratoni aega 2.35 püüda. Sellel aastal seda ei juhtu, muu elu on vormile karmilt mõjunud.
Aga kui...
...lisaksin oma treeningmahule 1500-2500 KVALITEETSET kilomeetrit aastas, jälgiksin põhjalikult toitumist, kasutaksin taastavaid protseduure, teeksin jooksu- ja jõuharjutusi, harjutaksin treeneri käe all, omaksin põhjalikku treeningplaani ning järgiksin seda piinliku täpsusega, MAGAKSIN vähemalt 8 tundi ööpäevas, treeniksin normaalsetel kellaaegadel, käiksin aastas vähemalt ühe korra treeninglaagris, võistleksin läbimõeldult (praegu selgub võistluse käigus mida suudan) jne .jne. ei tundukski maratoni aeg alla 2.30 teab mis keeruline.
Samas kunagi ei tea, mis need muutused endaga kaasa võivad tuua. Kuidas jalad ja organism vastu peavad. Sellel aastal olen vigastustest prii olnud. Tahan uskuda, et ekstra tähelepanu tehnikal on mind tervena hoidnud. Kes teab, äkki hoopis väike maht?
Maailmas on kahte tüüpi inimesi – jutumehed ja need kes kõigutamatult eesmärgi poole marsivad. Üha enam tundu, et ma vajun sinna jutumeeste seltskonda. Veerand ülalmainitust muutustest suudaksin tegelikult koheselt omal jõul sisse viia. Aga näed logiseb ja koliseb see minu tee jooksumaailma.
Ise olen hetkel kergelt tõbine (nohu jms.). Loodan pühapäevaks jonksu saada. Tuleb, mis tuleb! Õhh, vihkan seda "tuleb, mis tuleb!"
Loodan, et järgmisel aastal saan juba kirjutada „kui kõik plaaniäraselt läheb, peaksin jooksma aja XX.XX.XX.“
Sellel korral annan endast lihtsalt parima.
Soovin kõikidele SEB maratonil osalejatele kerget jalga.
Ma pakun ,et lapsevanemaks olemine annab tublisti "vaimset" vastupidavust + iga magamata tund on osa "pingetaluvustreeningust" :D . Ideaalsetele variantidele/olukordadele (mäestikutreeningud/kilometraazh/ 8 tundi und/ puhas toit/haigusevaba elu) loota on sama kui kaardipakist 4 ässa välja tõmmata. Tuleb mängida kätteantud kaartidega nii kavalat kui annab.
VastaKustutaKui panna kokku Sinu poolt selles lõigus (Siin kohal pean kurja hääletooniga ütlema, et ....) öeldu ja Sinu keskmisest suurem andekus pikkadel jooksudistantsidel, siis ma arvan saadki suuresti vastuse, miks Sa antud treeningmahtude juures nii häid tulemusi jooksed.
VastaKustutaMitmekülgne ja vahelduv treening on suuresti heade tulemuste alus! Minu kilometraaž ulatub maratoniks ettevalmistumisperioodil ca 30-35 km nädalas ja aastas koguneb vast ca 1000 km, aga näen, et alla 3h joosta on sellega kindasti võimalik.
Mulle tundub, et paljud harrastajad jooksevadki amatööri kohta liiga palju. Kui taastumiseks piisavalt aega pole, siis võib väiksem kilometraaž kasulikumgi olla.
VastaKustutaMa jooksin ka oma esimese maratoni kohe alla kolme tunni. Raskeim treeningnädal enne seda oli 75 km. Enamik nädalad jäid alla 70 km ja kuumahud alla 250 km.
Tulemusi toob järjepidev ja tark treenimine. Maratonijooksus on pikad jooksud muidugi vajalikud. Kui neid kaua mitte teha, pole laotud põhjast kasu.