Võtsin Eesti
tugevamatest jooksjatest eeskuju ning kadusin blogi rindelt terveks
kuuks. Okei okei, paha nali. Tegelikult olen paks laisk ja lohakas. Olgu
öeldud, et seekordset postitust olen neljal korral uuesti alustanud. Alati
tuleb midagi vahele ja sinna paika see kirjutamine jääbki.
Pärnu võistlusest on mõned päevad rohkem kui kuu aega möödas.
Need neli nädalat on kohutavalt raskelt möödunud. Mingi jube väsimus ja
suutmatus endaga hakkama saada. Ise pean põhisüüdlasteks vähest und ja mõttetuid
jalahädasid.
Peale Pärnu jooksu olid mu koivad ühed suured villid. Iga samm trennis võrdus ebameeldiva ja tüütu valuga. Nii kadus harjutamisest mõnu ning jooksurajale tuli end kohati lausa sundida. Uskuge või mitte, aga need villid pole siiani täielikult paranenud. Ikka jooksen korraliku plaastrikihiga.
Peale Pärnu jooksu olid mu koivad ühed suured villid. Iga samm trennis võrdus ebameeldiva ja tüütu valuga. Nii kadus harjutamisest mõnu ning jooksurajale tuli end kohati lausa sundida. Uskuge või mitte, aga need villid pole siiani täielikult paranenud. Ikka jooksen korraliku plaastrikihiga.
Okei, ei viitsi viriseda. Tähtis on see, et kohusetunne on sisemisest
viginast üle olnud ja trennid on laias laastus ilusti tehtud.
Uueks ja suureks märksõnaks on praegu JOOKSUTEHNIKA.
Juba enne Võidupüha maratoni tegin ise esimese tillukese
avastuse ökonoomsema jooksustiili suunas. Tänu Rünno ja Siret Ruulile sain ka oma
jooksusammust ja keha liikumisest korralikuma videoülevaate. Sealt hakkas
järjekordne tõsine uurimustöö peale.
Kõrvutasin läbi youtubei eliitjooksjate tehnikat enda omaga ja
tegin järelduse, et suuresti kõik tuleb ümber õppida. Viimane nädal olen
kohutavalt palju vaeva näinud. Kuna ma kuivade harjutuste sõber ei ole, siis
püüan end arendada läbi jooksutreeningute.
Ilmselt mõtlete, et mis seal siis ikka nii väga muuta on. Iga üks jookseb nagu ta jookseb ning olemasolevast tuleb JÕUGA maksimum välja pigistada. Uskuge mind, tehnikas on rohkem kinni kui te arvata oskate. Loodan, seda väidet juba sügise hakul tulemusega kinnitada.
Väike plaan
Ilmselt mõtlete, et mis seal siis ikka nii väga muuta on. Iga üks jookseb nagu ta jookseb ning olemasolevast tuleb JÕUGA maksimum välja pigistada. Uskuge mind, tehnikas on rohkem kinni kui te arvata oskate. Loodan, seda väidet juba sügise hakul tulemusega kinnitada.
Väike plaan
Nimelt tahan kohutavalt kogu selle blogi asjanduse ümber
teha. Nimest ja kujundusest sisuni. Ei, ma ei arva, et olen enda arust nüüd jooksumaailma
välja jõudnud! Lihtsalt tajun siin mingit raskust ja kohmakust. Loodan, et
muutus läheb valutult ning tulemus on olemasolevaga võrreldes kordades parem. Ettepanekute,
soovituste ja heade mõtete eest oleksin väga väga tänulik.
Indrek
Indrek
plaastrid ei lase villidel paraneda, samas ilma ka ei saa...
VastaKustutavb peaks iga kord enne jooksu uued panema ja muul ajal laskma õhku ligi?
ma ise lasen ilma tehnikatrennita aga samm paraneb koguaeg ökonoomsuse suunas iseenesest tasapisi, koos kiiruse ja jõu kasvuga. :P vähemalt ise tunnnetan nii...
Täpselt nii teengi. Kogu trennivaba aja olen ilma plaastriteta. Pärsis mitu rullli juba ära kasutanud. :)
KustutaEga ma mingit spets trenni ei tee. Lihtsalt paar suuremat möödalaskmist siiani olnud. Üks on ikka eriti robustne. :)
millist mõtled robustse all ja on paremaks läinud?
KustutaKuidas toitud trenni tehes, enne sõõk siis trenn või peale seda , kogused jne oleks väga huvitav teada tahaksin ise ka trenni tegema hakata :)
VastaKustutaTühja kõhuga üldjuhul trenni ei lähe. Pigem söön kõhu täis ja asun jooksma hiljem kui kannatan trenni ajal nälga. Loomulikult annan kehale seedimiseks aega. Mingist ühe või kahe tunni reeglist kinni ei pea. Kõik käib enesetunde järgi.
KustutaEnamjaolt söön ka peale trenni. Mingit plaani ei ole, kõik isu ja enesetunde ja söögi olemasolu järgi. :) Ei mingit sundlust.
Kogused...kõht ilusti täis. ;)
Teine lugu on võistluste eel. Siis püüan toitumist jälgida.
sama ka siin - tühja kõhuga põhitrenni ei lähe, enamasti jääb ca 1tund vahet söömisest. vahest ka vähem.
Kustutasamas hommikutrennid teen koheselt peale ärkamist, et mõju oleks parim ja organism õpiks kasutama energiaks rasvavarusid, aitab ka allavõtmisel.
oleneb trennist - peale trenni söön veidike enamasti natukese aja pärast, peale ülitugevat trenni siiski kohe ei lähe toit kuidagi sisse, söön kui tunnen, et kõht tühi ja tahan süüa ning kõhu täis saan.
trenni ajal ei söö ega tarvita mingeid jõujooke ega geele. on see trenn sisi 1tund või 5-6tundi.
Jooksutehnika on tõesti asi, mida tasuks jälgida. Püüan ka ise ökonoomsemat liikumist saavutada. Erilise tähelepanu alla olen võtnud sammutiheduse suurendamise.
VastaKustutaBlogi on sul väga viks ja viisakas, mida ümber hakkad tegema?Ootan huviga ja ikka tihedamaid postitusi! :)
Ütleme nii, et meil on sama asi tähelepanu all. ;)
Kustutama olen avastanud, et mida enam jooksen, seda optimaalsemaks läheb samm, iseenesest. kunagi ammu üritasin sammutihedust arendada ja see mõjus.
Kustutapraegu spetsiaalselt selleks midagi ei tee, aga mingi päev eelmine nädal lugesin minutis sammud kokku - ideaalne 90sammu ehk siis 180sammutihedus.
jooksuajal, kui tunnen, et hakkab aeglasemaks minema, siis lasen kehal veidike ettepoole kalduda või lasen sammu lõdvemaks. kiirus kohe tõuseb automaatselt, oluliselt kusjuures.
29.juulil sain üle hulga aja arvuti kallale ja hakkasin avama Jooksuportaali- selgus, et pean mingi google bloggeri vöi midagi sebima jms. Ma ei pea ju blogi ja pole ka näoraamatu fänn. Krt. kas ei saa siis ühte asja reahulikult lugeda nagu seni sai.
VastaKustutaMiks ma sellest kirjutan- kahju kui uuenduste pärast kaob jälle midagi orbiidile.
Minu meelest on Sinu blogi tõesti üks elus internetiorganism. Enamiku jooksjate blogid on tardunud märtsis ja mai alguses.
Hea, et on olemas Remo Savisaare blog.moment.ee, aga see pole jooksmisest.
Udumartin
Püüan püüan kirjutada! :)
KustutaIndreku jutte on ikka lahe lugeda, ta kirjutab ausalt ja nii kuidas asjad on, see teeb lugemise ka minusugusele tavainimesele-tavaharrastajale huvitavaks ja paneb lugema.
Kustutatunnen selles osake iseendast :P