Indrekul läheb hästi

Sellel korral ei ole blogipostituste vähesus seotud vigastusega. Pigem lihtlabane laiskus.

Olen ilusti pea igapäevaselt jooksmas käinud. Üle pika pika aja silm lausa puhkab garmini nädala/kuu kokkuvõtteid vaadates. Kõik on ilusti sinine (sinine märgib jooksutrenni).

Jooksen endiselt katki lõigatud tallaga. Jalg on enam-vähem, umbes 80%. Liigume jõudsalt paranemise suunas. Kuna ma mingit halba kõrvalmõju täheldanud ei ole, ei hakka ka nö. poolkõvalt :) taldade vahetust tegema. Lasen jalal veel rahulikult terveneda.

Eile oli pika jooksu päev. Venitasin ilusti 24km välja. Pulss ikka seal 148 kandis, keskmine tempo pisut madal ~5:20 min/km. Mõnus rahulik päikseline hommik.

Viimased kaks nädalat läheb mul hommikuti kummalisel kombel uni umbes 5:50 hommikul ära. Ausalt öeldes, naudin seda südamest. Kerge hommikueine, kohv ning paar tundi täielikku vaikust. Loodus pakub ka viimasel ajal üha ilusamaid hommikuid. Päike, päike, päike! Hakkan vist vanaks jääma. :)

Anyway, tõusin täna samuti väga vara ja erksana. Kuigi treeningplaani järgi peaks olema puhkepäev, tundus kuidagi vale nii ilusat hommikut raisku lasta. Väikesel fb tuuril leidsin Rünno postituse järjekordsest pikast jooksust. Pikema mõtlemiseta, otsustasin ka ise jalgu teist päeva järjest pikemalt koormata.

Kuna ma pole kunagi varem kahte pikka jooksu kahel järjestikusel päeval teinud, tundus katsetus huvitav. Lühidalt kokkuvõttes...nagu ei olekski eelmisel päeval pikka maad jooksnud. Energiat oli maa ja ilm. Südametöö ja tempo isegi kordi paremad. Jooksin jällegi 24km.

Üks asi vajab veel ära märkimist. Mu Vibramid ootavad kapis ilusti oma aega. Loodan, et juba üsna pea saan nad jällegi varvaste otsa toppida.

Sellest vähesest kasutusajast oli nii kuramuse palju abi! Tunnen jooksutehnikas tohutut erinevust. Kõige olulisem, mu jalad ei valuta enam ka peale pikki otsi. Jälgede järgi lumele, ei esine enam ka mingit kanna maha lahmimist.

Ehk siis Indrekul läheb väga hästi!