Vibram FiveFingers ja aasta 2012

Kõik blogitajad on väga eeskujulikult aasta ilusti kokku võtnud. Väga uhke!

Ei taha halvem olla. Pean ütlema, et spordi mõttes oli minu jaoks üks elu erilisemaid aastaid. Uskumatu kui kaugele on võimalik enesega tugevalt tööd tehes praktiliselt nullist jõuda. Mitte et mu tulemused nüüd Eesti mõtteski märkimisväärsed oleksid olnud...aga enese jaoks kindlasti.
Parandada vähem kui aastaga maratoni aega tunni võrra ning seda veel katkise jala ning suuresti puuduliku treeninguga (2 kuud enne võistlust). Muidugi jääb mind kummitab küsimus, mis aja oleksin maratoni läbinud treenides ja terve jalaga? Uus aasta on ees ja loodan, et saan vastuse oma küsimusele.

Täpset 2012 aastal läbitud kilometraaži ei saa ma kahjuks siia kirjutada, kuna Garmini kella sain alles märtsi keskel.

Uue aasta plaanid sarnanevad vägagi vana aasta omadega. Tahan muidugi kõike rohkem, kiiremini, kaugemale jne. Eeldused on head. Kui sellel aastal alustasin tõsisemalt alles märtsis, siis hetkel olen juba parem kui 2012 aasta mais. Oeh, kui need jalad vaid vastu peaksid!

Siin kohal olekski aeg see uue ja vana aasta mula kokku tõmmata ja rääkida veidike tänasest panusest tervematesse jalgadesse.

Nagu lubatud, soetasin endale lõpuks Vibram Fivefingersid. Ütlen siin kohal kohe ära, et mulle ei ole järgneva jutu eest tasuta jalatsipari antud või mind pole mingit muud moodi motiveeritud. :)

Minu usk barefood jooksmisesse põhineb puhtalt isiklikul kogemusel ning kohutaval hulgal loetud materjalil (sh. videod jms.)

Sõitsin ilusti Maardusse, kus pidi olema kõige asjalikum valik ning teadjamad inimesed. Mind võttis vastu väga meeldiv meesterahvas, kelle näkku oli lausa kirjutatud "tervislikud eluviisid." Hiljem sain teada, et ta on ligi kolm aastat Vibramite ja ainult Vibramitega jooksnud.

Eraldi showroomis oli karpide viisi Vibrameid. Kuna me jagasime selle härrasmehega arvamust jooksujalanõudest, ei olnudki pikka juttu. Ütlesin, mida ja mille jaoks mul vaja on ning saingi kahe pakutud mudeli vahel valida. Ühed pisut jäigemad, teised tõeliselt kerged ja õhukesed. Ei olnudki midagi mõelda. Kerged ja õhukesed! Kaasa sain veel alustamiseks häid näpunäiteid ning ühe päris asjaliku jooksu anatoomia raamatu.

Koju jōudes vahetasin praktiliselt kohe riided ning läksin 2,5 kilomeetrisele prooviringile. Ütlen kohe ära, et pika arvustuse jaoks on veel vara. Arvustus tuleb kui pilt jalatsite osas selgem on.

Esmamuljed...

Kas nad on libedad? Ei, mitte libedamad kui jooksutossud. Suhteliselt samasse auku. (PS! Täna oli väga libe ja sain ilusti joostud?)

Kas nendega on külm? Ei, absoluutselt mitte. Läksin täiesti külmade jalgadega jooksma. Jooksin läbi paksu lume, sügavamate veeloikude ja lopa. Täiesti tavaline, ei olnud isegi õrnalt jahe.

Hõõrus? Ebamugav? Mkm, igati mugav! Isegi minu väikeste varvaste ja paksude jalalabadega! :)

Väljanägemine? Nii palju kui ma lugenud olen on põhiline häda nende väljanägemine. Minu mudeli varvaste eraldatus ei paista praktiliselt üldse silma. Disain on minu silmade jaoks ilus.

Kokkuvõttes on esmamulje super ja seda liialdamata! Tahaks nad juba tõeliselt proovile panna. Kahjuks õnneks peab end lollide vigastuste vältimisek esialgu tõeliselt tagasi hoidma. Jalad peavad harjuma! Eks saab näha ning annan ka kindlasti Teile teada.

Niih, söök ootab söömist ja raketid taeva poole tulistamist. Ilusat vana aasta lõppu ja jooksurohket uut aastat.

Indrek