Käesolev nädal on treeningplaani mõttes puhkenädal. Koormused on poole väiksemad kui tavaliselt. Selja taga on kolm nädalat tugevat trenni ja paar võistlust.
Seevastu tööl on meeletult kiired ajad. Kui tavaliselt saan kuu lõpus natuke rahulikumalt võtta, siis see kord on olude sunnil topelt tamp. Seepärast on ka vähem postitusi blogis.
Eile jõudsin töölt koju ja mõtlesin, et viskan korraks pikali. Ei mingit magamist, lihtsalt laman natuke. Sinna ma jäingi, magasin peaaegu kella üheksani.
Kava järgi oli vaja mul läbida 10km fartleki. Sinna juurde 4km lõdvestust ja soojendust - kokku 14km.
Kui silmad lõpuks lahti kangutasin olin enam kui kindel, et tänane trenn tuleb päeva võrra edasi lükata.
Siis hakkas miski hinge närima! :) Äkitselt tekkisid pähe mõtted.... "Kuule, õues on ju jahedam, mõtle kui hea on joosta!" "Rajal on vähem inimesi!" "Jõuaksid oma jooksuga mere äärde täpselt päikeseloojanguks!"
Enne kui arugi sain, tegin maja ees juba soojendusharjutusi. :)
...see jooks oli küll väga raske aga ülimõnus! Jahedam õhk, vähe inimesi, päikeseloojang!
Üllatasin iseennastki...peab ikka seda jooksuisukest olema! :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar