Tuulerõuged

Pühapäeva õhtul tuleb äsja viieseks saanud Estelle, üks lasteraamat pihus, minu juurde. Lööb lahti konkreetse lehekülje ja ütleb...issi vaata, mul on ka tuulerõuged nagu sellel poisil siin pildil.

Noogutan ja mõmisen oma tegemiste vahele silmanurgast ja mokaotsast, mhm on jah. Estelle tõstab särgi üles ja ajab mööda keha näpuga järge. Vaatan korraks ta paljast kõhtu ja mõtlen oma mõtteid edasi, kui äkitselt...wohaa!? Tüdruku muidu hele kõhuke oli pisikesi punaseid täpikesi üpriski tihedalt täis. Tuulerõuged, mis tuulerõuged.

Õhtul voodis mõtlesin veel endamisi, et endal oli lapsepõlves mõned roheliseks võõbatud punnid siin seal, ju läheb Estellega ka kergelt.

Järgmisel hommikul oli aga plika keha rohkem punane kui endistviisi valge. Ohjaa, ja ei ühtki sellist normaalselt pisikest punnikest. Kõik nagu põletusest tekkinud villid. Ikka korralikud pirakad pallikesed. Vaene laps!

Palaviku probleemi õnneks ei tekkinud. Korraks viskas 37.8, aga see möödus kiiresti.
Olen nüüd alates esmaspäevast lastega kodus olnud. Ajud on juba kolm korda põrandale voolanud ja vähemalt kaheksal korral lödiks tambitud. Okei okei, olen väga väga kannatlik. Võin ainult ette kujutada kui raske pisikesel tegelikult olla on.

Hästi ebameeldiv, kui tahaks vaesekest kuidagigi aidata, aga lihtsalt pole võimalik. Ootan huviga (loe hirmuga) kuna poisil punnid välja löövad. Eile oli temagi juba palavikus. Ville veel ei paista. Äkki läheb seekord õnneks.

Ja ja, ma tean jube hea kui nad korraga tuulerõuged ära põeksid, aga poiss on veel pisike. Estelle saab aru et kratsida ei tohi ja on haigete kohtadega väga ettevaatlik. Evan, oleks end juba ilmselt üle keha veriseks süganud.

Kolm ööd/päeva jutti olen neid siin nüüd põetanud. Mis sa teisipäeva öösel tegid? Ma sügasin enamik uneaega suuresti lapse selga. Uni ongi nii overrated, olgem ausad. :)

Trenni mõttes on käesolev nädal nö. taastav nädal. Nii et klapib mingis mõttes ideaalselt laste haigestumisega.

Eile jooksin laupäevasteks lõikudeks ettevalmistavad 2x(5x400m/400m). Lisaks siis warmup ja cooldown. Kokku 16+km. Unetu öö ja muude jamade pealt tuli päris ilusti.

Trennile saad pilgu peale visata endiselt  STRAVA või Garmini keskkonnas.

Õhtused jooksuringid on saanud hoopis uue tähenduse. Kui ma siit „süüügeleb, iu iu iu iu“ pesast tunnikesekski värske õhu kätte saan...huh, imeline! Tulen alati tagasi täis uut ja positiivset energiat.