esmaspäev, november 28, 2016

Teistmoodi nädalavahetus

Möödunud nädala neljapäeva varahommikul käisime väikestega Ravi tänaval arsti juures. Ei midagi erilist, regulaarne kontroll. Arsti kabineti ukse taga oodates, vaatasin muuseas vastasmaja üksikuid tuledes aknaid. Mõtlesin endamisi, et ilmselt just praegu tunneb keegi end seal kauge akna taga tōeliselt üksi, haige ja ōnnetuna.

Eriti koledate asjadeni ei lase ma oma mōtetel kunagi jōuda. Hajutan teadlikult tähelepanu ning keskendun kiiresti millegi muule. Usk mõtete jõusse on mul päris tugev.


Kõlab veidikene uskumatult, aga juba paari päeva pärast olin ise selles sama vastasmaja akende taga.

Neljapäeva ōhtul tekkis mul kōhu paremasse poolde tuttav valu. See ebameeldiv tunne on mind mitme aasta jooksul teatud intervalliga korduvalt kummitanud. Kolme nelja päeva jooksul valu aina kasvab ning seejärel taandub.

Laupäeva hommikul käisin veel õues aiamaja ehitamas. Lootsin, et äkki liigutamine teeb enesetunde paremaks. Pealelõunal otsustasin ikkagi igaks juhuks erakorralisel vastuvōtul ära käia. Vōeti verd ja uuriti ultraheliga ning juba kell kaheksa olin operatsioonilaual. "Kas teie pulss ongi nii madal? Teete sporti?" küsis arst. Ütlesin et jah, tegelen jooksmisega.

Järgmisel hetkel tühjendas üks ōdedest pool süstlatäit läbipaistvat vedelikku mu kanüüli. Kuulsin kuidas südamelöögi sagedust matkiv aparaat koheselt kaks korda kiiremini piiksuma hakkas. Pilt kiskus koheselt häguseks ning ning hoolimata suurest võitlusest, rohkemat ma ei mäleta.

Kell 11 ōhtul tegin silmad lahti ning tundsin end päris hästi. Uuesti ärkasin hommikul kuue ajal ning haiglast kirjutati mind välja juba hommikul 11 ajal.

Olen nüüd ehk kümmekond grammi kergem. Nimelt jäin ilma pimesoolest. Arvatavasti on see mind aastaid aeg-ajalt kiusanud. Arsti sōnul oli seekord asi päris tōsine ning hea, et ma tulekut edasi ei lükanud.
Praegu on veel tōsine tegu, et ringi liikuda. Pikali ja püsti saamine on peaaegu vōimatu.
Paberite järgi peaksin kuu aega füüsilisest koormusest hoiduma, aga teades mind... ;)

Ära lõigatud grammid tulevad uuel hooajal kindlasti kasuks. Positive thinking! :)

2 kommentaari:

  1. Ei tea, kas nad panid adrenaliini selle pärast, et ei peaks kogu personalile seletama, et härra Patsiendil on vasaku vatsakese hüpertroofia taotluslikult välja arendatud? Või on päriselt vaja lõikuse ja narkoosi ajal, et veri kiirelt ringi käiks? Kui see süda magades 45l/min vms aju hapnikuga varustatud saab, siis saab ka narkoosi ajal...

    Aga hr Patsiendile head taastumist ja tänud toreda lugemise eest :)

    VastaKustuta
  2. Masinaid ajavad piiksuma ka muud asjad. Kirjelduse järgi oli tegu anesteesia induktsiooniga, tõenäoliselt (kui tegu oli läbipaistva vedelikuga, mitte piimjaga) süstiti fentanüüli/remifentanüüli.

    VastaKustuta