Ma ei ole päris kindel kas suutsin oma mõtteid piisavalt hästi edasi anda. Kui kellelgi tekkis küsimusi või midagi jäi arusaamatuks, siis palun küsige julgesti juurde!
Esiteks lisan ühe video, mis peaksid mu arutelule veidi võimu juurde andma. Soomlane, Janne Holmen. Niimoodi ei ole ma veel valget meest jooksmas näinud (pean silmas jalgade tööd).
Keda huvitab, siis samas videos on ka Pavel Loskutovi ja tema jooksutehnikat näha.
Kuidas ma end kuu aega hiljem tunnen?
On häid ja halbu päevi. Üksikutel päevadel on jalad puised ning jooks kisub punnitamiseks. Head päevad on muidugi tugevalt ülekaalus. Ma ei ole veel täpselt aru saanud, mis seda kergust ja elastsust soodustab ning mis pärsib. Usun, et läbi pikema kogemuse hakkan oma keha paremini tunnetama ja saan nendele küsimustele vastused.
Minult on küsitud, et mis seisukorras on mu achillese kõõlused?
Päris ausalt, paremas seisukorras kui kunagi varem. Ei mingit valu, ebamugavustunnet ega pinget. Rõhutan veel, et ei ole sellel perioodil oma jalgu venitanud, ega rullinud. Tundub, et sellel korral võtsin piisavalt rahulikult ja ei õnnestunud ülevoolava entusiasmiga jalgu kahjustada.
Kõõlused tahavad head ja paremat!
Umbes nädal peale postitust kogesin mitut varem mainitud paha päeva. Elastsus ja kergus oli jalgadest kadunud. Jooksin jällegi mütaki mütaki nö. jõuga. Lihased muutusid kangeks, läksid pingesse ning hakkasid valu tegema. Kiiremate trennide kilomeetriajad tulid üha suurema pingutusega. Lendamise tunne oli kadunud.
Üsna varsti sain aru, et keha tunneb justkui millestki puudust. Millest täpselt, ei olnud mul õrna aimugi. Kollageen ees ja kollageen taga – see oli kõik mis suutsin esimese hooga leida. Lõpuks sattusin ühe tillukese artikli otsa, kus räägiti kõõluste“ toidust“.
Lühidalt kokkuvõttes - aktiivsed ensüümid, vitamiin C ja kaltsium. Minu jaoks tähendas see ananassi, keefiri ja hooajale vastavalt hunnikut mandariine.
Üllatuslikul tundsin tugevat muutust juba paar päeva jooksul. Tiivad olid jalgade küljes tagasi ning kilomeetrid möödusid jällegi suure naudingu ja kergusega.
Esimene trenn peale "paranemist." Enesetunne oli nii hea, et raske oli end tagasi hoida.
Sellele trennile eelnenud päeval oli veel korralik pikk tempojooks.
Nüüd veidike hiljem võin öelda, et ilmselt on kõige suurem mõju just ananassil. Kõike muud peaks enam-vähem igapäeva toidust ka piisavas koguses saama. Paksem ananassiviil on sellest ajast peale lahutamatuks osaks mu igaõhtusest söögikorrast.
Sarnast infot mujalt maailmast
Mind ajab lausa hulluks, et ma ei leia peaaegu mitte kuskilt samasugust arutelu. Variant üks, ma ajan totaalselt lolli möga. Variant kaks, alahinnatakse kõõluste võimu. Variant kolm....?!
Vist ainult üks tilluke blogipostitus räägib samast asjas.
Siin ta on:
http://www.coreconcepts.com.sg/mcr/running-economy/
Kokkuvõte
Ptüi-ptüi-ptüi! Praegu on seis imeline! Kui peaksin mingis suunas tugevat muutust kogema, annan teile kindlasti teada. Praegu ei jõua oma esimest võistlust ära oodata!
