Tagasi!

No nii! Olen sellel nädalal kaks jooksutrenni teinud. Võib öeleda, et olen tagasi!
Hall maailm kisub jälle värviliseks - inimese tunne tekib! :)

Esimene trenn oli praktiliselt valutu. Jooks tekitas kerget ebakindlust, aga kokkuvõttes tundus mõnus!

Mõtlesin, et ei kirjuta kohe suure hurraaga postitust kuidas kõik jälle nii hästi on! Õigesti tegin!
Teine trenn oli kergelt öeldes valus! Esimesed neli kilomeetrit valu igal sammul.
Lõpuks kiskusin vihast/valust tossud jalast ning jooksin paljajalu edasi. Valu hajus! Tundsin vaid kuidas säärelihastesse korralik pinge koguneb.

Barefoot saavad tubli koormuse just säärelihased. Eelkõige seepärast, et kõval pinnasel väldid heel strick'i iga hinna eest! Pigem pingutad üle ja puudutad maad jalalaba esi-esi-esi-esiosaga.
Tosse enam jalga ei pannudki, ning jooksin kõik ülejäänud 10km paljajalu.

Täna tahaks säärelihaste pärast jalad otsast ära lõigata, kuid siiski see valu on palju talutavam kui IT-bandi tekitatu.


Üks ebameeldiv üllatus on pulss!
Uskumatu aga kahe nädalaga on mu pulss jubedalt alla käinud! St. madala tempoga läheb pulss lakke. Tempoga 05.15 min/km on pulss ~155/160 bpm. Mida on ilmselgelt palju!

Enesetunde järgi ütleks, et pulss on kõigest 140/145. Ei mingit hingeldamist ega väsimust. Ei tea, äkki alguse asi?!
Täna lähen siis uuesti paljajalu rajale! Ilm tundub ideaalne. Ei jõua ära oodata!